Huvitav, kuidas on see nii, et millegi alustamine võtab hullult aega. Täpsemalt õppimise.. See on lihtsalt kohutav, kui kaua ma võin ennast koguda, enne kui alustan. Ma lihtsalt raiskan ääretult palju aega enda ettevalmistamisega. Mis oleks see, mis aitaks mul kiiremini alustada? Kas ongi siis nii, et osad inimesed on sündinud? kasvatatud? niimoodi, et tahavad asjad kiiresti valmis saada ja teevad asju esimesel võimalusel ja mina olen see, kes pole niiimoodi sündinud või kasvatatud?

Keeruline seis on igatahes.. käsil on mul ülikooli lõpetamine. Õpin Mainori Kõrgkoolis ärijuhtimist, täpsemalt spetsialiseerun personalijuhtimisele. Hetkel kirjutan lõputööd ja erialapraktika aruannet. Millegi pärast on minu koolis niimoodi,  et need asjad toimuvad ühel ajal, mis on natukene kehva, sest mul on käed-jalad tööd täis. Samas ei saa ma kurta, sest  olen enda jaoks kindlalt selgeks mõelnud, et annan endast kõik, et saaksin lõpetada nominaalajaga. Kui see ei õnnestu, siis ei vea ma mitte ainult teisi alt, vaid iseenaast eelkõige. Ja see pole mul plaanis! Annan endast parima, et saaksin suve alguses Estonia lavale kõndida ja oma diplomi auväärselt vastu võtta. See on see, mille nimel ma eelkõige töötan praegu. Minu eesmärk! 

Lisaks on veel keeruline see, et mis minust saab? Ma läksin kooli, et saada kõrgharidus. See eesmärk hakkab saavutatud saama. Aga mis edasi? Mitte mingil juhul ei taha ma ennast siduda millegagi, mis hoiaks mind kinni. Ma mõtlen selle all pangalaenu, last, maatükki. See pole mina. Ma tahan elada, nii et saaksin vanana oma elust raamatu kirjutada (mitte, et ma seda kindla peale teeksin, vaid, et mul on see võimalus). Niisiis olen ma seisus, kus ma olen 21.aastane, lõpetan kooli ja ei tea, mis minust saab.

Mis ma tean? Ma tean, et mul on tagala. Mul on inimesed, kes mind armastavad ja koht, kuhu alati tulla ja olla. Ma tean, et mind teevad õnnelikuks väikesed asjad. Mõtlen, et kui palju meil siis tegelikult vaja on, et õnnelik olla? Sest  elu eesmärk ei ole ju rahamägesid kokku ajada, vaid elada niimoodi, et pärast hea meenutada on. Olla õnnelik!